Valik mulgi vanasõnu

Mure ei avita kedagi üle mulgu (Pst) Ega ilma pole tuldud sitale, vaid tükka tegemä (Hel) Jonn om jumalast lood, kiusamine keisrest säet (Trv) Ega muidu tüli ei tule, kui mõlemal pool õigust ei ole (Hel) Ära sülgä tõese kaiju: tuleb kõrd, et juud säält vett (Trv) Tunne enne esiennast, perän tõisi (Hel) Kui pada […]

PEAMISED SAAVUTUSED

Traditsiooniliste mulgi kultuuri arendavate ja levitavate sündmuste olemasolu ( Mulgi Konverentsid, Mulke Suvekuul) · Ühiskonnas üha suuremat kõlapinda leidvad sündmused; · Mulgimaa piiride tähistamine; · Murdekeelse kirjanduse väljaandmine; · Mulgimaa kui piirkonna kasvav tuntus, eristumine ja mõjujõud nii elanike kui organisatsioonide (sh. Kultuuriministeerium) silmis · Organisatsiooni juhtimise viimine osanike (KOV) poolt omavalitsuse tegevjuhtide tasemele VÄLISED […]

MULGIKONVERENTS

Mulgi Konverentse on seniajani peetud 4  ja need kõik on olnud rahvarohked ning huvitavad. Esimese konverentsi olemus oli teaduslik , pakkudes avalöögiks head ülevaadet hetkeolukorrast ja uurimustest ning ettekanded on kokku koondatud Mulgi Kultuuri Instituudi toimetistes nr.1 . Teine koverents koondas oma tähelepanu Alistegunde ehk Halliste ja Karksi kihelkonnale. Suurem rõhk oli muusikal ja tantsul. […]

Murdenalju

Viljandi ja Tarvastu valla tüdrukud rääkinud kord linnas endi teenistusoludest. Viljandlane küsinud teiselt, mis neil ka kördi kõrvale antakse. Tarvastlane vastanud: “Saame ses paar vakka villu ja sääl ta poha.” Viljandi tüdruk imestanud teise häid olusid, sest nemad Viljandimaal saavat ainult kannika leiba kördi kõrvale. Karjapoisile öeldud: “Mine viruta see kauss ära!” Poiss imestanud küll, […]

Kroonika

09.11.00 Trükis ilmus Aleksander Looritsa mälestusraamat “Oskar Looritsa noorusmailt” 20-21.10.00 II mulgi konverents Halliste Põhikoolis (pilt) 10.06.00 Mulkide Seltsi päev Helmes 19.05.00 Instituudi ruumes toimus murdekoosolek, kus olid arutlusel mulgi murde kirjapildi küsimused. Koosolekust võtsid osa: Eevi Ross, Erna-Elise Neimann, Salme Nigol, Karl Pajusalu, Eduard Vääri, Paul Lehesmets ja Peeter Ilus. Leiti, et mulgi murde […]

Mulgi murde tunnuseid

Sõnaalgulise h puudumine: hobune < obene, haukama < aukame. Kaashäälikuga algavail sõnadel kaob esimene täht ära: kr-<r-, pl-<l- jne. repp, laas, rahvme, liiats. Sõna tüve üksikkonsonandi kahenemine juhtudel nagu: olli, surri, panni. Ks muutumine ss-ks (ks < ss): mass, katessa (Pst), katese (Hls, Krk), katsa (Trv), nõgessa, juusse, suuress. Madalate tagavokaalide vahel diftong kadunud: paa […]

ARENGUKAVA

MTÜ MULGI KULTUURI INSTITUUT STRATEEGILINE ARENGUKAVA 1.KUTSUMUS JA KOHUSTUS Mulgi Kultuuri Instituut (edaspidi MKI) on Eesti ühe kultuuriloolise piirkonna ? Mulgimaa – ajalugu, keelt, folkloori ja selle arengulugu koguv, säilitav, uuriv , õpetav ja vahendav mittetulundusühing, mille tegevus toetab eesti rahvusliku identiteedi ja rahvuskultuuri püsimist, targa ja tasakaalustatud ühiskonna arenemist ning kollektiivse mälu tugevnemist. 2.TULEVIKUPILT […]

Juhtimine

Instituudi tegevust juhib kõrgeima organina liikmete üldkoosolek, kes valib ka juhatuse koosseisu. 14.1. Üldkoosolekud on korralised ja erakorralised. Korralised üldkoosolekud toimuvad üks kord aastas. 14.2. Üldkoosoleku kutsub kokku Instituudi juhatus, teatades liikmetele koosoleku aja, koha ja päevakorra vähemalt 14 päeva enne koosolekut. 14.3. Erakorraline üldkoosolek kutsutakse kokku: – juhatuse algatusel; – revisjonikomisjoni nõudmisel; – kui […]

1 2