Tutvustus

pilt_40Mulgi Kultuuri Instituudi töö põhisuunad on:
Mulgimaa vaimse ning ainelise rahvakultuuri uurimine, kogumine ja säilitamisele kaasaaitamine. Kohaliku keele eripära uurimine.

Noorte, täiskasvanute ja õpetajate täiendkoolitus.

Mulgikeelse algõpetuse korraldamine ning vastavate õppematerjalide loomine.
Instituut:
Avaldab mulgi keelt ja kultuuri käsitlevaid trükiseid.

Korraldab loenguid ja seminare.

Teostab uuringuid rahvakultuuri ja identiteediprobleemidele lahenduste leidmiseks.
Ajalugu
Mittetulundusühing Mulgi Kultuuri Instituut asutati 1999. aasta suvel eesmärgiga uurida ja arendada ajaloolisele Mulgimaale omast keelt ja kultuuri.Samadel eesmärkidel asutati Mulgi Instituut juba mitmeid aastaid tagasi (07.06.1996) Mulkide Seltsi, Mulkide Selts Tallinnas ja Viljandi Maavalitsuse poolt. Paraku ei leitud tookord instituudile tegevjuhti ning tegevus jäi toppama veel mitmel teiselgi põhjusel.
Nii otsustati Mulgi Instituudi tegevus peatada ja kui 1. märtsil 1999 sai täis mittetulundusühingute ümberregistreerimise aeg, likvideerus instituut vastavalt seadusele. Et aga instituudi-idee püsis, siis otsustasid asja eestvedajad – Viljandi maavanem Helir-Valdor Seeder ja Viljandi Kultuurikolledzi rektor Enn Siimer – ühingu taasasutada, kuid nüüd juba uutel alustel.

Liikmed
Mulgi Kultuuri Instituut loodi 02.06.1999. a. Karksi-Nuias kõigi ajaloolisele Mulgimaale jäävate omavalitsuste poolt (10): Abja, Halliste, Helme, Karski, Paistu, Põdrala, Tarvastu vald ning Karksi-Nuia, Mõisaküla ning Tõrva linn. Kõik asutajad määrasid oma esindajad, kellest moodustati ka instituudi juhatus.

Tänaseks on instituudil liikmeid 9 – seoses Karksi vallaga ühinemisega on lahkunud Karksi-Nuia linn.

Mulgi Kultuuri Instituudi tegevuspiirkonnaks on ajalooline Mulgimaa (Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu kihelkonnad – vt Viljandimaa kaart), mis hõlmab praeguse Viljandi- ja Valgamaa alasid. Instituut juhindub oma tegevuses asutajate poolt kinnitatud põhikirjast.